Põhikiri

EESTI GAASILIIDU PÕHIKIRI

Põhikiri on vastu võetud Gaasiliidu üldkoosolekul 07.03.2012

1. ÜLDOSA

1.1. Eesti Gaasiliit (edaspidi “Liit”) on eraõiguslik juriidiline isik, mis ühendab vabatahtliku liikmesoleku alusel gaasiettevõtjaid, gaasitarbijaid ja gaasivaldkonna arendusasutusi Eesti Vabariigis ja väljaspool.

1.2. Liit kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liit ei jaota kasumit oma liikmete vahel, tema tulud mis ületavad kulusid, kuuluvad kasutamisele vastavalt liikmete ühisotsusele järgmise perioodi kulude finantseerimiseks.

1.3. Liit teeb koostööd riigi-, teadus- ja kultuuriasutustega, ühiskondlike organisatsioonide ja liikumistega, loominguliste liitudega, samuti muude Liidu tegevusest huvitatud asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega ning üksikisikutega Eesti Vabariigis ja teistes riikides.

1.4. Liit on avalikes huvides tegutsev tulu mittetaotlev mittetulundusühing, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest kokkulepetest ja käesolevast põhikirjast.

1.5. Liit on iseseisev eraõiguslik juriidiline isik sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. Tal on oma nimega pitsat, sümboolika ja pangaarved.

1.6. Liidu ametlikuks nimetuseks on:

eesti keeles: Eesti Gaasiliit
ingliskeelne tõlge: Estonian Gas Association
1.7. Liidu asukohaks on Eesti Vabariik, Tallinn, Harjumaa.

2. LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUSVALDKONNAD

2.1. Liidu tegevuse eesmärgiks on:

2.1.1. liikmete tegevuse ühendamine Eesti gaasimajanduse arendamiseks.

2.1.2 liikmete huvide esindamine ja kaitsmine riigivõimu- ja valitsemisorganites ning suhetes teiste juriidiliste ja üksikisikutega.

2. 2 Eesmärkide saavutamiseks Liit:

2.2.1 osaleb gaasimajandust puudutavate õigus- ja normatiivaktide väljatöötamisel, sh avalikustab oma seisukohad;

2.2.2. hangib ja vahendab gaasimajandusalast informatsiooni, annab välja trükiseid;

2.2.3. osaleb riiklike strateegiate, arenguprogrammide ja – kavade ning projektide väljatöötamisel ning ellurakendamisel;

2.2.4. toetab liikmete poolt läbiviidavaid üritusi, korraldab gaasiettevõtjaid ühendavaid ettevõtmisi;

2.2.5. sõlmib lepinguid ja arendab sidemeid teiste maade gaasivaldkonna organisatsioonidega;

2.2.6. arendab sidemeid ja teeb koostööd teiste asutuste ja organistasioonidega, üksikisikutega käesolevast põhikirjast tulenevate eesmärkide saavutamiseks, astudes vajadusel nendega lepingulistesse suhetesse;

2.2.7. korradab gaasimajandust propageerivaid loenguid, diskussioone, seminare, konverentse, näitusi, konkursse jt. üritusi;

2.2.8. suunab gaasialast täienduskoolitust;

2.2.9. osaleb erialaterminoloogia ühtlustamisel;

2.2.10. korraldab vajadusel oma liikmetele õigusabi ja konsultatsioonide andmist;

2.2.11. esindab Liidu liikmeid suhetes muude organistasioonidega ja ühendustega nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal;

2.2.12. teeb esildisi Liidu koosseisu kuuluvate gaasiettevõtjate liikmete autasustamiseks;

2.3. Liidul on õigus:

2.3.1. omada ja võtta rendile oma ülesannnetele vastavat kinnis- ja muud vara Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud tingimustel;

2.3.2. moodustada põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks osakondi, sektsioone ja fonde;

2.3.3. korraldada tuluüritusi, mis ei ole vastuolus Liidu põhikirja ning Eesti Vabariigi seadusandluga;

2.3.4. sõlmida Eesti Vabariigi juridiiliste ja üksikisikutega vajalikke ostu-, müügi-, töövõtu-, kindlustuse-, laenu-, veo-, hoiu-, kasutus-, komisjoni-, rendi-, töö-ja muid põhitegevusega seotud lepinguid;

2.3.5. avada ja sulgeda arveldus-, jooksvaid- ja erakontosid pankades ja sooritada finantsoperatsioone, samuti võtta laenu.

3. LIIKMED

3.1. Liidu liikmed edendavad gaasimajandust nii Liidu kaudu tervikuna, kui ka oma tegevusvaldkonnas ning kes tunnistavad ja järgivad käesolevat põhikirja, Liidu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.

3.2. Liidu liikmeks saamiseks esitavad gaasimajandusega seotud juriidilised isikud Liidu juhatusele kirjaliku avalduse kahe liikme soovitusega. Otsus liikmeks saamise kohta võetakse vastu juhatuse koosoleku lihthäälte enamusega. Otsuse tegemise maksimaalne aeg on kolm kuud.

3.3. Liidu uus liige peab lisaks liikmemaksule (aastamaksule) maksma ühekordse sisseastumismaksu. Uus liige peab tasuma aastamaksu kuue kuu jooksul peale Liidu liikmeks vastuvõtmist. Sisseastumismaksu ja liikmemaksu printsiibid määrab üldkoosolek.

3.4. Liikmelisuse peatamise ja Liidust väljaarvamise otsustab juhatus lihthäälteenamusega. Vaidlused liikmeksoleku küsimustes lahendab üldkoosolek.

3.5. Liikmelisus lõpeb:

3.5.1 . omal soovil välja astumisega;

3.5.2. Liidust väljaarvamisega;

3.5.3. Liikme tegevuse lõppemise, ühinemise või jaotumise korral.

3.6. Liige võidakse Liidust välja arvata kui ta ei täida käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi. Väljaarvatud liige võib taastada liikmesoleku üldistel alustel.

3.7. Liidu liikme suhtes, kes mõjuvate põhjusteta, pole aruandeaasta lõpuks tasunud sellele eelneva(te) aasta(te) liikmemaksu- või muid võlgnevusi, langetab juhatus otsuse edasi liikmlisuse kohta.

3.8. Liidust väljaastumisel või väljaarvamisel peab liige tasuma eelmise perioodi liikmemaksu. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest. Sisseastumismaksu ning liikmemakse väljaarvatavale või lahkuvale Liidu liikmele ei tagastata.

3.9. Liikmel on õigus:

3.9.1. osaleda oma esindaja kaudu Liidu juhtimises, otsuste ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel kõigis Liidu tegevust puudutavates küsimustes;

3.9.2. esitada Liidu koosolekutele arutamiseks Liidu tegevust puudutavaid küsimusi;

3.9.3. valida ja olla valitud Liidu juhatusse või muu organi liikmeks;

3.9.4. võtta nõuandva häälega juhatuse koosolekutest;

3.9.5. kasutada Liidu majandusalaseid ja organisatsioonilisi teenuseid ning võtta osa Liidu üritustest;

3.9.6. saada Liidu juhatuselt või direktsioonilt teavet Liidu tegevust puudutavates küsimustes;

3.9.7. kasutada Liidu sümboolikat vastavalt reglemendile.

3.9.8. olla käesoleva põhikirjaga ettenähtud korras kaitstud ja esindatud Liidu poolt

3.9.9. peatada oma liikmelisus liidus üheks aastaks või astuda vastava majandusaasta lõpul Liidust välja

3.10. Liige on kohustatud:

3.10.1. tunnustama ja täitma Liidu põhikirja ja Liidu juhtorganite nende pädevuse piirides tehtud otsuseid

3.10.2. kandma iga aasta esimese poolaasta jooksul üle Liidu arveldusarvele üle ettenähtud liikmemaksu (aastamaksu);

3.10.3. mitte tegema omaalgatuslikult avaldusi Liidu nimel;

3.10.4. esitama Liidu direktsioonile avalikku teavet oma asutuse ja selle tegevuse kohta Liidu teabematerjalide koostamiseks.

3.10.5. aitama kaasa Liidu eesmärkide saavutamisele.

4. JUHTIMINE

Liidu juhtorganiteks on üldkoosolek, juhatus ja direktsioon.

4.1. Liidu kõrgeimaks organiks on Üldkoosolek. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised üldkoosolekud kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas. Iga liiget võib Üldkoosolekul ilma täiendava kirjaliku volituseta esindada liikme esindusõigusega isik. Erakorralised üldkoosolekud kutsutakse kokku juhatuse või kui seda nõuab vähemalt 1/10 Liidu liikmetest.
Üldkoosoleku kutsed koha, aja ja päevakorraga saadetakse Liidu liikmetele hiljemalt 10 päeva enne selle toimumist.
Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma ühe kuu jooksul kokkukutsumise nõude esitamise päevast arvestades.

4.2. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb või on esindatud üle poole Liidu liikmeid volitatud esindajatest. Liidu põhikirja puudutavad otsused võetakse vastu Üldkoosolekul kohalviibivate ja volitatud esindajate 2/3 häälteenamusega, muud otsused lihthäälteenamusega. Liidu tegevussuuna muutmise otsustamine on 9/10 häälteenamusega. Kui otsustusvõimeline Üldkoosolek ei tule kokku esimesel kutsel, korratakse kutset. Teisel kutsel kokkukutsutud Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui 5 Liidu liiget on kohal või on esindatud volitatud esindajate kaudu.

4.3 Üldkoosoleku avab juhatuse esimees. Pärast avamist valivad Liidu liikmed endi seast koosoleku juhataja, kellel pole õigust muuta üldkoosoleku poolt hääletamisega kinnitatud päevakorda.

4.4 Üldkoosoleku otsuse põhjal on hääletamine kas avalik või salajane. Iga liige omab üldkoosolekul ühe hääle.

4.5 Üldkoosolek võib hääletada Liidu liikme eest teine Liidu liige kuiselleks on kirjalik volitus.

4.6 Liidu üldkoosoleku otsused tehakse teatavaks kõikidele Liidu liikmetele

4.7. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.7.1. Liidu põhikirja ja tegevuse eesmärkide muutmine ja täiendamine;

4.7.2. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine ning revisjonkomisjoni määramine. Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat. Juhatuse liikmete arv on 7-15.

4.7.3. Juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu määramine.

4.7.4. majandusaasta aruande kinnitamine ja revisjoni otsuse kinnitamine;

4.7.5. Liidu tegevussuundade ja vormide määramine

4.7.6. Liidu tegevuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine;

4.7.7. Liidu eelarve kinnitamine jooksvaks kalendriaastaks;

4.7.8. Liidu sisseastumis- ja liikmemaksu printsiipide kehtestamine;

4.7.9. õiguslikes tehingutes Liidu esindusõiguse otsustamine;

4.7.10. otsuste vastuvõtmine liikme ja juhatuse vahel tekkinud vaidlusküsimustes.

4.7.11. Üldkoosolekul võidakse arutada lisaks eespool märgituile veel teisigi küsimusi, mida on välja pakkunud juhatus või mille arutamise kohta on Liidu liige teinud juhatusele kirjaliku avalduse hiljemalt 10 päeva enne üldkoosolekut.

4.8 Juhatus

4.8.1 Üldkoosolekute vahelisel perioodil korraldab Liidu tegevust juhatus. Juhatuse ülesandeks on üldkoosoleku otsuste ja põhikirja täitmise ning Liidu ürituste kavandamine.

4.8.2. Juhatus valib enda liikmete hulgast juhatuse esimehe ja aseesimehe.

4.8.3. Juhatus moodustab Liidu tööd korraldavaks organiks palgalistest töötajatest koosneva direktsiooni, mille tööd juhib direktor. Kehtestab tema tegevusülesanded ja töötasu.

4.8.4. Juhatuse koosolekud toimuvad mitte vähem kui üks kord kolme kuu jooksul..

4.8.5. Juhatus võtab otsuseid vastu Liidu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse, sealhulgas:

1) kutsub kokku üldkoosoleku ja valmistab ette arutamiseks vajalikud materjalid;

2) esitab üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta aruande (tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande) ja järgmise majandusaasta eelarve;

3) kinnitab juhatuse liikmete tööjaotuse;

4) otsustab liikmeks vastuvõtmist ja nende väljaarvamist või liikmelisuse peatamist;

5) viib ellu üldkoosoleku otsuseid ja soovitusi ning kavandab Liidu üritusi;

6) koordineerib, suunab ja abistab Liidu liikmeid tegevussuundades vastavalt käesolevale põhikirjale;

7) moodustab töögruppe, toimkondi jt. üksusi, suunab neid ning vajaduse korral lõpetab nende tegevuse;

8) otsustab Liidu võimaliku osaluse teistes ühingutes;

9) kuulab tegevdirektori aruandeid direktsiooni töö kohta.

10) korraldab Liidu liikmete registri pidamise.

4.8.6. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees või tema volitusel direktor. Juhatuse koosoleku kutsele peavad olema märgitud arutatavad küsimused.

4.8.7. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest, otsused voetakse vastu lihthääleenamusega lahtisel hääletamise.

4.8.8. Juhatusel on õigus võtta vastu otsuseid kirjalikult, istungit kokku kutsumata. Sellisel juhul saadetakse otsuse eelnõu kirjalikult kõikidele juhatuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul juhatuse liige peab esitama oma seisukoha. Otsus on vastu võetud kui hääletuses osalesid kõik juhatuse liikmed ja poolhääli oli üle poole hääletajatelt.

4.8.9. Juhatuse koosolekud on lahtised, neist võivad võtta osa kõik Liidu liikmed nõuandva häälega. Juhatuse koosolekute protokollid peavad olema kättesaadavad kõigile Liidu liikmetele nende nõudmisel.

4.8.10. Juhatus on vastutav ja aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.

4.8.11. Juhatuse esimees esindab Liitu kõigis õigustoimingutes. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt.

4.8.12. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

4.9 Direktsioon

4.9.1. Liidu täidesaatvat tegevust korraldab Liidu direktsioon mille tegevust juhib direktor.

4.9.2. Liidu direktsioon

1) teostab ja korraldab Liidu tegevuse operatiivset juhtimist, tagab üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmise, alludes Liidu juhatusele;

2) lahendab Liidu tegevuse planeerimise, finantseerimise, materiaal-tehnilise varustamise ja juhtimise jooksvaid küsimusi.

4.9.3. Tegevdirektor

1) osaleb küsimuste arutelul juhatuses ilma hääleõiguseta juhul kui ta ei ole valitud juhatuse liikmeks

2) kutsub kokku juhatuse koosolekud kooskõlastatult juhatuse esimehega;

3) töötab välja tööplaanid ja eelarved ja esitab need juhatusele kinnitamiseks;

4) koostab Liidu majandustegevuse aruande;

5) korraldab eelarve piires Liidu majandustegevust;

6) esindab Liitu käesoleva põhikirja p 4.9.3. fikseeritud pädevuse piires ilma volikirjata;

7) võtab tööle Liidu direktsiooni palgalised töötajad ja määrab nende palgad;

8) vastutab Liidu majandusliku seisukorra, tegevuse ja aruandluse eest, annab oma tegevusest aru juhatusele ja üldkoosolekule.

5. VARAD

5.1. Liidu varad ja vahendid moodustuvad:

1) sisseastumismaksudest;

2) liikmemaksudest;

3) toetussummadest, abirahadest ning igat liiki kingitustest ja annetustest;

4) põhikirjalistest teenustest laekuvatest tuludest;

5) tuludest, mida võidakse saada väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või Liidu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;

6) muudest tuludest.

5.2. Liit võib oma liikmetele vajaduse korral laenu anda või oma liikmetelt laenu saada.

5.3. Liit vastutab oma finants- ja majandusliku tegevuse eest kogu talle kuuluva varaga.

5.4. Liit ei vastuta oma liikmete finants-majandusliku tegevuse eest nagu Liidu liikmed ei vastuta Liidu finants-majandustegevuse eest.

5.5. Liidu majandusaastaks on kalendriaasta, mis algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

5.6. Liit korraldab raamatupidamise ja statistilise aruandluse vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

6. LIIDU LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

6.1. Liidu lõpetamine, ühinemine või jagunemine toimub üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt oli 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.

6.2. kui Liit on otsustanud lõpetada, siis viimane üldkoosolek määrab milliseks üldiselt edendavaks eesmärgiks antakse üle Liidu omand ja rahalised vahendid ning moodustab likvideerimiskomisjoni.

6.3. Likvideerimiskomisjon läbi likvideerimismenetluse seaduses ettenähtud korras.

6.4. Liidu ühinemine ja jagunemine toimub üldkoosoleku otsuse alusel seaduses ettenähtud korras.